Turismireis november 2025

16.11 – 27.11.2025

Imeline ja seiklusrohke Keenia reis Nyahururust Karatinani

1. Nyahururu - esimene ehe kohtumine Keeniaga

Nyahururu oli meie külaliste esimene päris peatus pärast Nairobi lennujaamast väljumist. Kolm päeva kujunesid täis elamusi ja sissevaateid päris ellu – just sellesse Keeniasse, mida turismikataloogid kunagi täielikult edasi ei anna.

Programm oli mitmekesine. Külastasime võimsat Thomson Falls koske, käisime tiigi ääres jõehobudega kohtumas. Elamust pakkus jalutuskäik slummi – Muhendi külla, kus on varem aastaid asunud ka Eesti Maja keskus.

Meil vedas ja juhuse tahtel saime sisse astuda ka Eesti Maja Keenias algusaastate hoonesse, kus majavalvur näitas uhkusega kanamuna, mis olevat jäänud meie varasemast ajast. Reliikvia või kurioosum – otsustab igaüks ise. Üks on kindel: seal, kus inimesed elavad, seal on elu.

Palju emotsioone pakkus ka sportlaste treeningute vaatlus Nyahururu staadionil, mida jälgides on selge, et Keenia suurmeistrid ei tee tulemusi allahindlusega. Distsipliin, rütm, töössse uppumine – kõik on ehe kinnitus, et maailmataseme vorm sünnib järjepidevast pingutusest.

Kõige soojemad hetked sündisid aga kohalike kodudes. Õhtusöögid Prince’i ja Gloria juures ning Cathrini ja Steveni juures avasid Keenia külalislahkuse kõige siiramas vormis.

Nyahururu asub täpselt ekvaatoril ja kuulsa sildi juurde sõitsime vaid kümne minuti kaugusele Tuk-tukiga. Seal demonstreerisid kohalikud oma „mustkunsti“ – ühel pool ekvaatorijoont pöörleb vesi vasakule, teisel paremale. Küsimusele, kas see on petutrikk, saime muheda vastuse: „Vähemalt ma ei varasta.“

Piirkonna kõige populaarsemad turistikad on kindlasti Thomson Falls juga ja jõehobude tiik. Kuid kõige maalilisemaks kogemuseks kujunes päikesetõusu vaatamine üle pilvede ja oru. Omamoodi spontaanseks kogemuseks oli ujumine maalilises mägijärves.

2. Nakuru rahvuspark

Nakuru järve rahvuspark on üks Keenia tõelisi pärleid. Flamingod, ninasarvikud, kaelkirjakud, pühvlid, lõvid, jõehobud, hüäänid ja lugematu hulk linnuliike elavad kõrvuti keset vulkaanilist maastikku.

Meie safari kulges läbi lopsaka looduse, kus iga kurv avas uue hingematva vaate. Eriti eredalt jäi meelde lõvipere jälgimine – ligi tunni ootasime, kuni nad lõpuks jahti alustasid.

Sebrade rohkus mõjus naljakalt: neid oli igal pool nagu tuvisid linnatänaval. Kaelkirjakuid nägime nii sageli, et need hakkasid tunduma sama igapäevased kui kajakad Eestis. Nägime peaaegu kõik siinsed loomad ära, big five seltskonnast jäi puudu vaid leopard ja elevant. 

Ööbisime otse rahvuspargi territooriumil. Kui õhtune safari tundus näidanud juba kogu ilu, siis hommikuks oli soov uuesti ringile minna sama tugev kui esimesel päeval.
Nakuru võlub rahu, ilu ja tasakaaluga – iga külaskäik kinnitab seda uuesti.

3. Baringo järv - kuumus, saared ja legendid

Baringo järv tervitas meid 34-kraadise kuumusega, mis pani unustama kõrgmäestiku jahedama kliima. Viie tunni jooksul kogesime linnuvaatlust, kohtumisi kaelkirjakute ja jaanalindudega ning külastasime Njemsi hõimu. Piirkonda “vallutasime” kolme paadiga justkui Somaalia piraadid.

Julgemad meist tegid ujumispeatuse järve keskel, kus krokodillid ja jõehobud ei liigu – seega täiesti turvaliselt.

Ol Kokwe saar pakkus ainulaadset, kuigi veidi näidendlikku kogemust. Ometi on just nii siin saarel elu aastakümneid kulgenud. Saare väike geiser võib tunduda Islandi hiiglaste kõrval naljanumbrina, kuid linnurohkus ületas kõik ootused.

Baringo piirkond on legendidest tulvil:

  • „Armastuse saar“, kus ühe mehe nimele arvatakse 27 last,
  • „Kuradi saar“, kus keegi elada ei soovi.
  • Ka kaelkirjakutel oli oma saaga – nad transporditi kunagi ühele järvesaarele, kuid veetaseme tõusu tõttu toodi hiljem pargastega mandrile tagasi.

Baringo on segu kuumusest, looduse müstikast ja värvikatest rahvajuttudest – igaüks valib ise, mis on fakt ja mis fantaasia.

4. Iten - sportlaste kodu ja ootamatud esinemised

Iteni sportlasküla külastus hõlmas kõiki piirkonna olulisi paiku:

  • Tartu riiete tehas,
  • Singore mets,
  • Kerio View hotell,
  • ning pühapäevane kirikukülastus.

Kirikus juhtub pahatithi alati üks asi: külalised kutsutakse esinema. Nii ka meiega. Esitasime koos Eesti hümni, mis sobis küllaltki hästi kirikumuusika repertuaari. Üks hümni salm ütleb ju: „Su üle Jumal valvaku.“

Kerio jõe ääres nägime veel üht kohaliku elu äärmust – tasu eest sooritavad noored mehed julgus- ja osavushüppeid sügava kuristiku kohal. Vaatepilt on korraga vapustav ja vastuoluline.

5. Karatina - teeistanduste ilu ja Mukunga vaikne lugu

Reisi lõpp viis meid Karatina piirkonda, mis on tuntud oma ulatuslike teeistanduste poolest. Sügavrohelised väljad loovad tunde, nagu ei oleks maailm kliimamuutuse kiuste midagi kaotanud.

Ent teetehases avaneb kainestav tegelikkus: tootmine sõltub suuresti Mount Kenya metsadest toodavast puidust, mida kulub iga päev suurtes kogustes. See paneb paratamatult küsima, kui kaua loodus seda tempot talub. Mets ise on veel alles ning sealgi jalutasime ning nägime elevandi vägitükke lõhutud puude näol. 

Karatina kandis asub ka jooksumees Mukunga kodu – mees, kelle eluolust ei oska keegi midagi täpset öelda, kuid kelle side Eestiga on siiani tugev.

Tema maja seinal seisab uhke kiri „Tallinn Marathon Winner 2021“, ning üks tuba on täidetud karikate ja meenetega, mille ta on saanud just Eesti võistlustelt.

See vaikne austusavaldus räägib rohkem kui sõnad – tõeline sportlase pärand ei kao koos rambivalgusega.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et meie teekond näitas Keenia viit väga erinevat nägu:

  1. Nyahururu – inimesed, kodud, sportlaste töö ja esimene päriselu kogemus.
  2. Nakuru – loodus ja loomad, mis üllatavad iga külastuskorraga.
  3. Baringo – kuumus, saared, linnud ja legendid.
  4. Iten – sportlasküla, maalilised vaated orule, kirikukülastus ning Tartu õmblustehas
  5. Karatina – teeistanduste ilu ning soe side Eestiga Mukunga kaudu.

See reis ei olnud pelgalt teekond punktist A punkti B, vaid rännak maailma, mis on korraga toores, ilus, üllatav ja sügavalt inimlik.

Järgmiste elamusteni!